Tere tulemast USAsse!

Nii..Hetkel olen siis oma hetke hostija juures. Kõik tundub päris lahe, aga alustame algusest.

Vahepealsed mõned nädalad on väga kiiresti läinud. Enamus ajast kulus eksamitele ja reisi peale mõtlemisele.

Lahkusmispidu läks päris hästi. Tore oli, sai eksamite vahepeal ennast lõdvaks lasta. Eksamid sooritasin enam-vähem hästi, nagu ikka ;). Kui eksamid läbi said, siis läks kõige kiiremaks üldse. Tegevusi palju – asjad pakkida, maale sõita, mõned üritused attendida ning alles laeva peal stockholmi poole sõites sai asju rahulikult võtta.

Kohvri pakkimine oli eriti keeruline, kuna mul oli kavas võtta kaasa ainult käsipagas. Seega pidin hoolikalt läbi mõtlema, mida kaasa võtta.  Aga mida vähem asju, seda lihtsam reisida jällegist.

Vahepealsetest üritustest paar sõna siis. Reedel käisin Aseris orkestri sünnipäeva kontserdil, see on igaaastane üritus mul juba. Päeva aeg proovisime suitsuliha teha enda vana suitsuahjuga. Superhea tuli välja. Laupäeval sai käidud Tallinnas grillimas (k.a ennast). Alati on tore ennast enne suurt päikeseperioodi ära põletada. Õhtul käisin ka sünnipäeval, et veel mõned viimased tuttavad ära näha enne lendu. 

Pühapäeval oli mineks siis juba laeva peale ning kolme kuu trip saigi alata. Kajut oli niivõrd hea, et akanst oli täiega ilus vaade merele, mida ei saanud lihtsalt pildistamata jätta.

Esmaspäeval siis seiklesime sadamast lennujaama. Peaks mainima vist, et sõitsin ka esimest korda metrooga lõpuks. Pole siiani olnud võimalust. Lennujaam on ikka megasuur siin. Check-inis tuli muidugi kohe välja, mida ma reisimata inimeni veel ei teadnud, et piirangud on päris ranged siin. Niisiiis enamus mu pudelid läksid koju tagasi. Aga pole hullu. Saan kiiresti uued osta siis. See on üks käsipagasiga reisimise miinuseid. Oleks nende asjade peale enne tulnud, siis oleks saanud oma pudelid väiksemaks teha. Liiga palju asju oli lihtsalt, millest mõelda. Aga järgmine kord olen siis targem juba.

Kui kalliga sai hüvasti jäetud ning check-inist ka läbi, siis sellest hetkest pidin üksi hakkama saama. Minu gate oli muidugi kõige kaugemas otsas, aga sellega sai vähemalt terve lennujaama läbi käidud ja nähtud. Seal hakkas põhimõtteliselt ootamise protsess. Esimest ja teisest sai kiiresti läbi ning kui lõpuks viimast väravat ootasin, siis see aeg läks küll pikalt. Lisaks mu lennu väljasõidu aeg lükati ka 30 minutit edasi. Lennukis sain õnneks normaalse koha, pole läheduses nutvaid lapsi ega muid häirivaid sulelisi. Esimene lennukisõit ei olnud ka eriti jube. Kujutasin hullemat ette. Lennuk ise oli täiega mugav. Seal oli võimalik filme või seriaale vaadata ning muusikat kuulata. 

Lennukist välja jõudes tuli veel üks suur ootamine. Ligi tund aega seisin järjekorras piirivalves. Lisaks olin kogemata oma saabumis kellaaja hostile valesti öelnud. nende 24-tunni ja am/pm süsteemidega läks kogemata tsipa valesti. Õnneks sai läbi wifi veel ühendust kui järjekorras oli ning ta ootas mu ilusti ära. LA lennujaam oli veel suurem kui stockholm-arlanda. Meeletu lihtsalt.

Kui hostiga kokku sain, siis oli lõpuks suur kergendus, et vähemalt saan kuhugi edasi ja ei teki probleeme enam vahelduseks. Sai lõpuks siis San Diego poole sõitma hakatud. Tee peale pidi jääma üks toidupood, kust siis ta tahtais läbi käia. Kuna hosti telefoni aku oli tühjaks saanud, siis auto gps juhendas meid tsipa valesse kohta ning ekslesime natukene ringi. Lõpuks hakkas tundma andma ka tühi kõht, polnud eriti midagi söönudki. Kui lõpuks mõned amosud süüa sai, läks olemine ka paremaks. San Diegosse jõudsime umbes kell üheksa. Huvitav on see, et kell kaheksa hakkab pimedaks minema ning pool üheksa on juba pime.

"Kodus" oli uni juba täiega võimust võtmas. Natukene süüa ja juba proovisingi magama minna. Mu voodi on supernunnu:

Arvasin, et magan täiega kaua, kuna eesti kella järgi läksin hommikul kell kaheksa magama. Aga olin hommikul kell kuus üleval. Seega magasin ainult 8 tundi. Nüüd on mul terve päev põhimõtteliselt aega siin laiselda ja netist tööd ja elukohta otsida. Mu host on terve päeva tööl. Kahjuks ei saa ma ka välja jalutama minna, kuna siin on selline väga turvaline naabruskond, kuhu võõraid ei lasta. Ning eile õhtul ei õnnestunud mu hostil mind külalisena registreerida. Seega naudin natukene puhkust.

Viimased pildid on aknast tehtud. Aga põhimõtteliselt samasuguses majas ma elan ka. Siin on kõik suht sellised. Ning linnud on Hamidi(host) omad. Teevad parajat kära.
Hetkel siis rohkem polegi. Huvitav fakt on see, et San Diego on autode linn ning ühistransport pidavat kehva olema, kuna kõik sõidavad autoga. Tavalisel elanikul on kaks autot - üks töö oma ja teine ringi sõitmiseks.
Peatse kirjutamiseni ;)